piret@eestikonverentsikeskus.ee

Lähtuvalt 1. jaanuarist jõustuvatest töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusest on tööandjate (sh juhtide ja personalitöötajate) kohustuseks mõõta ja kaardistada töökeskkonnast tulevad vaimsed ohutegurid ning rakendada abinõusid tervisekahjustuse ennetamiseks.

Kui seni on seaduses räägitud peamiselt füüsikalistest, keemilistest, bioloogilistest ja füsioloogilistest ohuteguritest, siis olulise muudatusena lisandusid nimistusse psühhosotsiaalsed ohutegurid. Kusjuures seadusandja on psühhosotsiaalsed ohutegurid ka seaduses loetlenud ning määranud, et tööandja peab psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid. Seega, peamine vastutus vaimsest töökeskkonnas tingitud ohtutegurite ja tööstressi mõju vähendamise eest on seadusandja pannud tööandjale.

Seadusemuudatuse põhjus seisneb osaliselt selles, et Eestis on hetkel stressijuhtimisega tegeletud erakordselt vähe. Euroopa riikide hulgas oleme eelviimasel kohal edestades ainult Kreekat. Eestis ilmneb tendents üldise tööstressi taseme tõusule – 26% (2001) ja 32% (2005) ning 50% töötajatest kogesid tööstressi (2009). Tööstressist tingitud majanduslik mõju, mis on seotud eelkõige töötajate haigestumise, töölt puudumise, vähese töö tulemuslikkusega on arvestuslikult 2.5% – 10% SKPst.

Osale 3. oktoobril toimuval praktilisel hommikuseminaril „Tööandjate uus kohustus – psühhosotsiaalse töökeskkonna mõõtmine, analüüsimine ning riskide ennetamine“ ning saa täpsemalt teada, kuidas mõõta ja kaardistada töökeskkonnast tulevad psühhosotsiaalseid ohutegureid ning milliseid muudatusi tuleb organisatsioonis tervisekahjustuse ennetamiseks rakendada.

*Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

 Tööandja peab psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda.

Loe teisi postitusi