Eesti Tööpsühholoogia Konverents 2017: Saavuta sisemine rahu!

Üldinfo

Toimumise kuupäev: 16.02.2017 - 16.02.2017 Registreerimise lõpp: 14.02.2017 Kestvus: Asukoht: Park Inn by Radisson Meriton Tallinn (Toompuiestee 27) Hind: 208 € + km
LIITU SOODUSPAKKUMISTEGA -30%

Juba seitsmendat aastat järjest toimuval Eesti Psühholoogia Konverentsil käsitleme uusi tööpsühholoogiat puudutavaid teemasid nagu näiteks tööpõhine identiteet, perfektsionism – kas pidur või vedur, ning kuritöö ja karistus töökohal. Lisaks on kavas veel palju teisi olulisi teemasid, mis aitavad töökeskkonda väärtuslikumaks muuta.

Enamasti eeldatakse töötajatelt kõrgepingetaluvust, produktiivsust ning ideaalilähedast töösooritust – kuidas kõike seda saavutada ning sealjuures säilitada sisemine rahu ja tasakaal?

Programm

Registreerimine ja hommikukohv koos suupistetega


09:15 - 10:00

Konverentsi avamine


10:00 - 10:10

Tööpõhine identiteet


10:10 - 10:50

Identiteet on inimese vastus küsimusele, kes ma olen. Laias laastus saame rääkida individuaalsest identiteedist kui sisemisest enesemääratlusest ja sotsiaalsest identiteedist kui enesemääratlusest seoses teiste inimestega. Identiteedi leidmine loob enesekindluse ja annab tähenduse. Identiteedi üheks probleemiks võib saada see, kui inimene samastab ennast täielikult oma tööga. Selle probleemi riskirühma kuuluvad abistavate elukutsete esindajad. Ülevõimendunud tööpõhine identiteet võib saada isiksuslike probleemide ja läbipõlemise allikaks.

Arenda ise enda empaatiavõimet – mõistad teist inimest paremini


10:50 - 11:30

  • Ego arengu tasandid J. Loevingeri järgi (eelsotsiaalne, impulsiivne, ennast kaitsev, konformistlik, kohusetundlik, autonoomne)
  • Empaatia kui kognitiivse arengu näitaja
  • Aju funktsioneerimine ja empaatia
  •  Võimalusi empaatia arendamiseks

Perfektsionism – kas pidur või vedur?


11:30 - 12:00

  • Jaanus Harro

    Jaanus Harro

    Tartu Ülikool, neuropsühhofarmakoloogia osakonna juhataja, psühhofüsioloogia professor

  • Ajuteaduslikult - milleks perfektsionism?
  • Kas perfektsionism teeb haigemaks või tervemaks?
  • Kus kohas perfektsionism ajus asub?
  • Perfektsionism võib nii veduriks kui ka piduriks olla - sõltuvalt rööbastest

Rikkalik lõunapaus


12:00 - 13:00

Kuidas kontrollib aju meie toitumist ning toitumine meie vaimu?


13:00 - 13:15

  • Kristel Uibo

    Kristel Uibo

    Parim Tervis MTÜ, toitumisnõustaja, psühholoog

Tark mees on oma mõistuse peremees, rumal selle ori


13:15 - 13:55

  • Uskumus – Tegelikkus
  • Teadmine – Arusaamine
  • Automatism – Teadlikkus
  • Ego – Inimene
  • Mõttetu elu

Kõrgepinge töökohal


13:55 - 14:25

Eestis on tõusnud stressi tase 26 %lt (2001) kuni 32 %ni (2005)  ning edasi 40 %ni (2009) . Stressist tingitud majanduslik mõju, mis on seotud eelkõige töötajate haigestumise, töölt puudumise, vähese töö tulemuslikkusega on arvestuslikult 2,5 – 10 % SKTst (Dollard, 2003). Rääkimata inimlikest kannatustest. See kurb statistika osundab, et me ei tule pingetega eriti hästi toime, me põleme läbi.

Teisalt, töökuulutustes otsitakse sageli inimesi, kellel on kõrge pingetaluvus. Mida see tähendab? Kes on need suure pigetaluvusega inimesed? Kuidas saavutada kõrge pingetaluvus?

Uuringud on näidanud, et kõrgema pingetaluvusega on need inimesed, kes suudavad oma eesmärke püstitada ja neid saavutada, oma probleeme lahendada, hästi oma aega planeerida ning kasutada, oma finatsressursse juhtida, pingeallikaid ära tunda ja nendega toime tulla ning organiseerida endale sotsiaalne toetus so teised inimesed. Ning vastupidi, need, kes seda kõike ei suuda või ei viitsi teha, ei talu hästi pigeid.

Loomulikult mängib pinge taluvuses oma osa meie kesknärvisüsteem so tugeva närvisüsteemiga inimesed tulevad pingetega paremini toime (näiteks, lõvi käitumine) kui nõrga närvisüsteemiga inimesed (näiteks, jänese käitumine).

Närvisüsteem on kaasasündinud, kuid siiski on paljugi, mida me saame ise teha selleks, et saavutada kõrgem pingetaluvus. Kuidas ja mida teha – sellest tulebki juttu ettekandes.

Kuritöö ja karistus töökohal


14:25 - 14:55

Kes teeb, sel juhtub, vähemalt nii väidab vanasõna. Mõned vead ja ebaõnnestumised on suuremad, teised väiksemad ja sellele vastavalt tuleks ka reageerida. Tööalaste vigade või ebaõnnestumiste korral on ebaõiglane otsida põhjust ainult inimese käitumisest. Põhjustele tuleb vaadata laiemalt. Enne sekkumist on alati oluline endale selgeks teha, mis on selle eesmärgiks ja siis vastavalt sellele valida sekkumisviis.

Kohvipaus ning muusikaline meelelahutus


14:55 - 15:15

Introvertsus – kas elukestev puue?


15:15 - 15:50

Ettekandes tuleb juttu introversele inimesele omasest eluvaatest, tema ootustest, lootustest ja hirmudest ning introvertsuse seostest loovusega.

Juhi targalt enda emotsioone!


15:50 - 16:20

  • Marika Paaver

    Marika Paaver

    Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik, kliiniline psühholoog ja vanemteadur; MTÜ Teadveloleku labor, juhatuse liige

Miks inimesed takerduvad vahel negatiivsete tunnete nõiaringi? Milleks neid emotsioone üldse vaja on, eriti negatiivseid? Mis juhtub loogikaga emotsioonide keerises? Kas emotsionaalne ja loogiline on vastandid, mis ei saa koos toimida?

Ettekanne keskendub sellele, kuidas saada sõbraks oma emotsioonidega.

Suur osa levinud häirivate emotsioonidega toimetulekuks kasutatavaid strateegiaid võivad olla küll lühiajaliselt efektiivsed, kuid pikas perspektiivis osutuda ebatõhusaiks, tuua kaasa negatiivseid kõrvalmõjusid või toimida soovitule lausa vastupidises suunas. Negatiivsete tunnete eiramine või vältimise püüd toob kaasa probleemid. Et emotsioonid ei juhiks meid, vaid meie juhiksime emotsioone, on vaja õppida emotsioonile otsa vaatama, tema olemasolu ja olemust teadvustama. Emotsioone võib võrrelda lainetega ja emotsioonide edukat juhtimist laineharjal surfamisega.

Tööalane vaimne pingutus tippsportlase näitel


16:20 - 16:50

  • Me näeme eredalt edukaid tipptegijaid, "staare" spordis (ja mujal). Tihti on neil tippudel oma selged "saladused", millele nad edu omistavad, ent sellest hoolimata on nende edu kopeerimine raske - miks?
  • Eesmärkide seadmises toovad sportlased eeskujuks ettevõtjaid ning ettevõtjad sportlaseid - kellel on (rohkem) õigus?
  • Kõrge pinge käib käsikäes läbipõlemisega? Õnneks inimene ei ole lambipirn. Mida saab tippspordist kaasa võtta "vaimse pingega" toimetulekuks muudes soorituskontekstides?

Konverentsipäeva lõpetamine


16:50 - 16:55

Õppekorralduse alused

Sündmuse tüüp:

Konverents

Lektorite arv:

12

Sihtrühm:

Ettevõtte ja asutuse juhid, keskastmejuhid, meditsiinitöötajad ning teised spetsialistid, kes väärtustavad tugevat vaimset vormi ning kõrget töövõimekust.

Õppemeetodid:

Õppe kestvus 9 AT. Interaktiivne loeng ning auditooriumi kaasatus, juhtumi analüüs.

Loobumistingimused:

Kirjalikul teavitamisel 100% maksumusest kuni 25.01.2017; 50% maksumusest ajavahemikul 26.01-08.02.2017. Kui loobutakse hiljem kui 08.02.2017 osavõtutasu ei tagastata ning arve kuulub tasumisele.

Vaidluste lahendamise kord: Kõik konfliktid ning arusaamatused koolitatava ja koolitaja vahel lahendatakse kirjalike läbirääkimiste teel. Kaebustele reageeritakse seitsme tööpäeva jooksul koolituste ja konverentside projektijuhi ning tegevjuhi poolt. Kui kokkulepet ei saavutata, kuuluvad vaidlused lahendamisele kohtu poolt seadusega sätestatud korras.

Projektijuht:

Piret Lauk

Toitlustus:

Jah