Üldinfo

Toimumise kuupäev:
17.02.2016
Registreerimise lõpp:
15.02.2016
Asukoht:
Swissôtel Tallinn (Tornimäe 3, Tallinn)
Hind: Liitu sooduspakkumistega
188 € + km

Eesti Psühholoogia Konverents tähistab juba kuuendat sünnipäeva, keskendudes sel korral vaimse vormi ja võimekuse tõstmisele. Teadaolevalt on Eesti tööjõu tootlikkus võrreldes Soomega kolm korda madalam just seetõttu, et meie vaim on nõrk. Tugev vaimne vorm tagab kõrge töövõimekuse, seega kui vaim on nõrk, siis on ka tööjõu suutlikkus madal.

Käesoleva aasta psühholoogia konverentsil jagatakse nõuandeid, kuidas saavutada tööelus vaimne tippvorm.

Eelmisel aastal osales psühholoogia konverentsil üle 200 inimese, pildigaleriid on võimalik vaadata SIIT

Programm

09:00 - 09:45

Registreerimine ja hommikukohv koos suupistetega. Messi külastus

09:45 - 10:00

Hommikukontsert

  • Sandra Nurmsalu

    Sandra Nurmsalu

    Psühholoogia Konverents 2016: Tugev vaimne vorm tagab kõrge töövõimekuse!

10:00 - 10:10

Konverentsi avamine

10:10 - 10:50

Nõrk vaim on otseses seoses tööviljakusega

  • Anu Kasmel

    Anu Kasmel

    Maailma Tervisedenduse Assotsiatsioon

Me elame suurte muutuste ajal ühiskonnas, mida võib kokku võtta mõistega teadmispõhine ajastu. Mõiste sisaldab kollektiivset/ühist/jagatud teadmist. Nii era- kui avalikus sektoris on paljudes ühiskondades seda ära tabatud. Laia ringi asjaosaliste osalemine ja teadmiste ühendamine oluliste otsuste tegemisel kasvatab turvalisustunnet, loob usaldusliku õhkkonna, vähendab pingeid, suurendab motivatsiooni ja arendab suutlikkust panustada tööle. Tööhimu tekke märgusõnaks on suutlikkus e. võimestumine –nii personaalne, kogukonna kui organisatsiooni võimelisus teha nii tööviljakusega kui asjaosaliste elukvaliteediga seonduvaid arengulisi otsuseid.

Mis on võim ja mis on vaim ning kuidas me neid endile lahti mõtestame? Kas on olemas nõrk vaim ja jagatud võim? Kuidas võimestuda ise ja võimaldada töötajate võimestumist? Kas ma saaksin olla super-võimestunud ja milleks see hea või halb võib olla? Mil moel luua eeldusi ja tingimusi ettevõtte/organisatsiooni asjaosaliste suutlikkuse arenguks panustada tööellu paremini? Kas asjaosaliste võimestumist annab mõõta?

Need on küsimused, mis ettekande käigus arutlusele tulevad ja millele ettekandja vastust otsib.

10:50 - 11:20

Rööprähklemine töökohal

  • Jaanus Harro

    Jaanus Harro

    Tartu Ülikool, neuropsühhofarmakoloogia osakonna juhataja, psühhofüsioloogia professor

  • Rööprähklemine on levinud ja tõenäoliselt muutub üha tavalisemaks
  • Rööprähklemine loob illusioone tõhususest, kuid mõnel juhul ongi tõhus
  • Inimestevahelised erinevused on suured ja kindlasti sobib rööprähklemine mõnele rohkem, mõnele vähem
  • Tegevuste iseloomu muutumisega muutub ka aju ehitus ja talitus: mida teeb rööprähklemine?

11:20 - 12:00

Probleemse kolleegiga suhtlemine: uskumused, käitumine ja toimetulek

Kohtan oma kliinilise psühholoogi, psühhoterapeudi töös sageli inimesi, kes kurdavad keerulise või probleemse kolleegi üle. Mõned suisa lahkuvad seetõttu töölt.

Inimesed käituvad probleemselt (väldivad, kritiseerivad või on negatiivselt hinnangulised, nõuavad perfektsust jms) alati omal kindlal põhjusel. See kindel põhjus on inimese uskumused ja hoiakud, mis juhivad nende emotsionaalseid ja käitumuslikke reaktsioone. Kuigi objektiivselt probleemne käitumine on alati häiriv pea kõigile, kes sellega kokku puutuvad, siis on osad inimesed sellele siiski oluliselt haavatavamad.

Kui teiste inimeste probleemne käitumine ja isiklik haavatavus saavad kokku, võivad tagajärjeks olla väga negatiivsed emotsioonid ja ebakohane käitumine kuni vältimiseni välja.

Ettekandes räägitakse sagedasematest uskumustest probleemse käitumise taga, samuti uskumustest, mis eristavad neid inimesi, kellel on väga raske probleemse käitumisega toime tulla, neist, kes vaatamata ebameeldivustele tegelevad oma ülesandega edasi ja saavad nii ka keerulistes suhetes paremini hakkama.

Samuti selgitatakse võimalusi probleemse käitumisega toimetulekuks ja selle ennetamiseks.

12:00 - 13:15

Lõuna- ja messipaus

13:15 - 13:30

Muusika kontorisse - mis motiveerib, aitab keskenduda ning töösooritust parandada?

  • Dali Kask

    Dali Kask

    Artist Siseraadiod OÜ, muusikapsühholoog

  • Kuidas mõjutab muusika inimese efektiivsust tööl?
  • Kas muusika segab või toetab mõttetegevust ja süvenemist?
  • Kas muusika kasutamine töökeskkonnas on pigem hea või halb?

13:30 - 14:00

Kuidas teha nii, et ettevõttes ei oleks emotsionaalse kliima põgenikke?

  • Taimi Elenurm

    Taimi Elenurm

    TTÜ Tööstuspsühholoogia Instituut, EEK Mainor, lektor

  • Emotsionaalse kliima ja heaolu käsitlused ning uuringud: kindlustundest, kiindumusest ja kirglikkusest töös, aga ka entusiasmist, energilisusest ja erilisusest meeskonnas
  • Emotsionaalse heaolu ning töökliima hindamine: mõõdikud ja nende kasutamise kogemused
  • Suhtlemine, mis  saastab emotsionaalset kliimat
  • Töösuhted ja juhtimiskultuur, mis aitab hoida emotsionaalset tervist
  • Mida saab igaüks ise teha emotsionaalse kliima parandamiseks: heade sõnade ja toetavate sõnumite jõud

14:00 - 14:30

„Keep smiling“ versus eestlasele omane tasakaalukus

  • Tiina Jõgeda

    Tiina Jõgeda

    Eesti Ekspress, ajakirjanik; Tervisekliinik OÜ, psühholoogiline nõustaja

  • Kas enese naeratama sundimine on teesklemine või kasulik närviühenduste treenimine?
  • Kas positiivsel mõtlemisel võib olla negatiivseid aspekte:  ühiskondlik surve olla pidevalt õnnelik ja naeratav põhjustab valetamist (iseendale), see omakorda võib suuredada stressi ja meeleolulangust
  • Kas negatiivsel mõtlemisel võib olla  positiivseid aspekte: julgus aru anda, et kõik olukorrad ei allu isiksuse kontrollile suurendab reaalsustaju ja vähendab ebarealistlikke ootusi
  • Kuidas leida iga päev põhjust siiralt naeratada ning südamest naerda (ja kas seda on vaja)?

14:30 - 15:00

Kohvi- ja messipaus

15:00 - 15:40

Tähelepanumehhanismide teadlik reguleerimine

  • Talis Bachmann

    Talis Bachmann

    Kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor, Kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor

  • Mis on tähelepanu; tähelepanu alaliigid – valiv ja üldaktiveeriv
  • Kuidas sõltub tegevuse efektiivsus üldaktivatsioonist?
  • Millest sõltub üldaktivatsioon?
  • Valiva tähelepanu mehhanismid ja nende tundlikkus
  • Kuidas säilib valik erksana?

15:40 - 16:10

Teadliku unejuhtimise seos töövõimekusega

  • Erve Sõõru

    Erve Sõõru

    Regionaalhaigla kopsuarst ja unearst, Euroopa unemeditsiini ekspert

  • Kas unehäired põhjustavad toimetulekuraskusi igapäevaelus- kodus, tööl, puhkehetkel?
  • Kuidas „magamata ööd“  ja krooniline unevõlg mõjutab tervist?
  • Kuidas käsitlemata unehäired tõstavad riigi sotsiaal-, tervishoiu- ja majanduskulusid?

Uni on meie igapäevaelu osa, mida peab hea enesetunde ja tervise nimel väärtustama kogu elu. Unemeditsiin on kõrgtehnoloogiline valdkond, multidistsiplinaarne eriala, mis tegeleb tervisliku une propageerimisega ning unehäirete ennetamise, diagnostika ja raviga.

16:10 - 16:40

Vaimse tervise hoidmine tehnoloogia ajastul

  • Millised on ekraanimeedia mõjud meie ajule?
  • Millised on uute tehnoloogiate mõjud meie suhetele?
  • Kuidas on nutikas enda pead töökorras hoida?

16:40 - 16:45

Konverentsipäeva lõpetamine

Lisainformatsioon

Sündmuse tüüp:
Konverents
Lektorite arv:
11
Sihtrühm:
ettevõtte ja asutuse juhid, keskastmejuhid, meditsiinitöötajad ning teised spetsialistid, kes väärtustavad tugevat vaimset vormi ning kõrget töövõimekust
Loobumistingimused:
Kirjalikul teavitamisel 100% maksumusest kuni 26.01.2016; 50% maksumusest ajavahemikul 27.01-09.02.2016. Kui loobutakse hiljem kui 09.02.2016 osavõtutasu ei tagastata ning arve kuulub tasumisele. Vaidluste lahendamise kord: Kõik konfliktid ning arusaamatused koolitatava ja koolitaja vahel lahendatakse kirjalike läbirääkimiste teel. Kaebustele reageeritakse seitsme tööpäeva jooksul koolituste ja konverentside projektijuhi ning tegevjuhi poolt. Kui kokkulepet ei saavutata, kuuluvad vaidlused lahendamisele kohtu poolt seadusega sätestatud korras.
Projektijuht:
Piret Lauk
Toitlustus:
Jah
*Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus jätab endale õiguse teha kavas muudatusi.