Lähtuvalt 1. jaanuarist jõustuvatest töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustest on tööandjate (sh personalitöötajate) kohustuseks mõõta ja kaardistada töökeskkonnast tulenevad psühhosotsiaalsed ohutegurid. Tööandja peab rakendama abinõusid tervisekahjustuste (nt tööstressi, läbipõlemise ja depressiooni) ennetamiseks ning töökeskkonnast tulenevate ohtutegurite mõju vähendamiseks. Lisaks aitab vaimse töökeskkonna parendamine tõsta organisatsiooni tulemuslikkust 10% võrra.
Seminaripäeva eesmärk on anda põhjalikud teadmised, millised on lähtuvalt uuest seadusest tööandja kohustused psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevate tervisekahjustuste ennetamiseks. Lisaks räägitakse, kuidas ohutegureid lihtsate vahenditega mõõta ja milliseid muudatusi tuleb töökeskkonnas vajadusel läbi viia.
Seminari läbinu teab, kuidas parandada ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda.
Praktilise ning vajaliku seminari viib läbi tööstuspsühholoogia professor ning hinnatud koolitaja Mare Teichmann.
*Psühhosotsiaalsed riskid tekivad töö puuduliku kavandamise, korraldamise ja juhtimise ning ka töö halva sotsiaalse konteksti tõttu. Need võivad tekitada psühholoogilisi, füüsilisi ja sotsiaalseid tagajärgi, näiteks tööstressi, läbipõlemist või depressiooni. Psühhosotsiaalseid riske võivad põhjustada näiteks järgmised töötingimused:
- liigne töökoormus
- töökoha vastuolulised nõuded ja rollide ebaselgus
- vähene kaasatus töökorralduse üle otsustamisel ja vähe võimalusi mõjutada töö tegemise viisi
- halvasti korraldatud organisatsioonimuutus, töökoha ebakindlus
- puudulik suhtlemine, juhtkonna või kolleegide vähene toetus
- psühholoogiline ja seksuaalne ahistamine, kolmandate isikute vägivald.
Tööandja peab psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda.
